Friday, February 9, 2018

Täiesti tavaline prooviaeg

See on see tore aeg, kui tantsid samu tantse, mis eelmisteski proovides ning ikka ja aina samas saalis. Tegelikult jäi meil lausa üks proov vahelt ära ja see tegi selle tavalise aja pisut erilisemaks. Ja siis oli üks üleslindistus ka meil, mis ka sellele tavalisele prooviajale natuke uudsuse võlu lisas. No aga, kuna mul läks natuke see "Kodupaik", mida me filmisime, natuke vussi, siis las ta jääb... Paar proovi on jutti toimunud, kus oleme näiteks "Viire takka" tolmust puhtaks kloppinud ning sellega tegelema asunud. Maakonnapeo tantsud ka ikka läbi tehtud ja näiteks "Valss" ja "Tujukal lainel" ka repertuaaris hoitud. No ja "Särtsutants" ja "Alati ootan". Ikka päris töine see tavaline prooviaeg. Üks asi, millega me kuidagi hakkama ei saa, on  pluuside valimine. Vähemalt värv on teada - punane - , kuid mitu protsenti puuvilla, kas V- või U-kaelus, need on siiani põletavad küsimused. Kangesti tahaks sportlikuma joone ja materjaliga pluusi, kuid vahel on vaja ka linase kleidi alla esinemiseks midagi, seega peaks hoopis puuvillasem see asi olema. Suur arutelu ja vaidlus käib juba kuude kaupa. Anne tõi näidiseid kaasa, mis Lustilise tüdrukud on tellinud. Lõppkokkuvõttes pidi Ene Kertu käest näidiseid küsima, et suurust ja materjali näppida saaksime, siis otsustame, paneme asja lukku ja tellime. Kingade tellimine on Jakobi Jalatsi kingsepa haigestumise tõttu meil ka soiku jäänud, seega üks asi on meil suurema sabaga veel, kui see pluusisaaga. Nüüd aga tuleks veel end suurele tantsupeole kirja panna, kus rühmaliiki me sobiksime - kas N1 või N2. Kuna me ei ole kingade ega pluuside tellimisega hakkama saanud, siis te kujutate ette, et rühmaliigi valimine supsti käib või? Kõigepealt vaatasime, mis tantsud väljas on tantsupeo kodukal, siis kes liigijuhid on. Mõlemad liigijuhid suprad, kuid N2 üks tants ei avanenud meile. Kas see on ilmne vihje, et peame valima N1?! Aega veel on selle otsustamisega. Ikka enne maisemad asjad nagu pluusid ja kingad, siis vaatame tantsud ja liigid üle.
Viimases proovis otsustas Reet1 meid üllatada ja tegi 2 päeva varem oma sünnipäeva eelsoojenduse ära. Sai siis puuviljade ümber päevasündmusi arutatud. Lilled ja kallistused siis järgmisel nädalal!


Thursday, January 18, 2018

Iga sünna pealt viivist saades rikkaks

Nii! Äriplaan tuli! Kuna meil on detsembri ja jaanuari sünnipäevad nihkes, siis võiks paigast nihkunud sünnipäevadelt viivist võtta. Päris rikkaks saaks. Ene kogub raha ja meie lööme siis kuskil kollektiivselt laiaks. Kuna Reet2 sünnipäeval me jõulude ja aastavahetuse vahel koguneda ei saanud, siis oli kokkulepe, et Reeta õnnitleme uue aasta esimeses proovis. No aga see on ju pea 2 nädalat pärast õiget päeva. Kuna Gretel oli sünnipäev aasta alguses, siis tema pidi oma sünnipäevapidustustega pisut ootama, et Reet jõuaks oma võlas peo ära teha Kuna iga pidu on kulla hinnaga, siis me ei hakka head pidu raisku laskma ja mitut sünnipäeva koos pidama - ikka igaüks saab omale eraldi pidupäeva. Väljaarvatud loomulikult suvesünnipäevalapsed, kellel  võimaldatakse ühisõnnitlused koos hooaega lõpetava seljapesuga. Aga jah, meil siis kaks proovi jaanuaris olnud ning mõlemad on lõppenud pidutsemistega. Aga Karinil on kord majas, et pidutsema saada, selleks tuleb enne paar tundi vaeva näha. Ja ikka tantsudega loomulikult. Kuna selgus, et maakonnapidu tuleb ikka Tammemäel Vesiroosi staadioni asemel, siis meie peame kaks korda vähem tantsima. Aga tantsud, mida ei tantsi, tuleb meil ikkagi linti tantsida. Selleks harjutame ka neid, mis peol meie reperuaaris ei ole, kuid veel pole salvestamiseni jõudnud. Ka vanad tantsud ja natuke uuemad ja mitte veel lihas ja luus tantsud tuleb läbi korrata. Sooja saab sisse "Särtsutantsuga", vahepeal annab puhkust "Alati ootan", siis jälle "Labajalg" või "Tujukal lainel vahele". Pulssi saab korrastada "Äiu-äiu" abil, et siis "Oih polkaga" vererõhk lakke lüüa. Seejärel saab rahulikku kõndi "Kodupaiga" või "Üits paigakese" saatel harjutada. Alles siis tohib vihjata, et janu on, ning et kommid, puuviljad või mis iganes hõrgutised kaasa on võetud, hakkavad pika ootamise peale riknema. Vat siis tohib kniksu teha ja saab klaase kõlistama minna :)

Monday, January 8, 2018

Nepaalis ja resturaanis käidud

2018. aasta esimene kohtumine oli rahvamaja trepil 4.01. kell 18.30. Kellaaeg ja nädalapäev täiega metsas, koht peaaegu õige, kuid seegi päris mitte, sest tegemist oli kogunemisega Ruunavere restorani sõiduks. Juba vanarahvas teadis, et söö aasta alguses kõht korralikult täis, siis suudad terve aasta tantsida. Või midagi taolist... No ühesõnaga, me otsustasime jõulupeo või talve teretamise asemel juba teist aastat piduliku restoraniõhtusöögi kasuks. Sel korral siis Ruunavere hotelli restoran ja Nepaali õhtu. Kui kohta otsisime, siis jäi sõelale eelnimetatud resto, sealne menüü aga sisaldas nii ulukiliha kui ka nepaali menüüd. Selgus, et neil on kokaks pesuehtne nepaallane, kes siis soovijatele oma kodumaa maitseid tutvustab. Enamus meist  uudsuse kasuks otsustas. Karin ei soovinud riskida ning võttis põdraliharulli, sama valik oli ka Jannel. Kuna mina ja Karin kringlit ei soovinud, siis oligi tellimuses 14 nepaallast, 14 kringlit ja 2 rulli, mis selgus, et jäid kahe silma vahele. Ei, mitte päriselt, et nina kohal oleks teenindajal need põdraliharullid kõlkunud. Ikka ülekantud tähenduses. Nimelt, kui Ruunaverre jõudsime (hea, et jõudsime - Ene oleks oma ekipaaži Tallinna viinud :) ), siis oli hotelli galeriisse kaetud laud 14-le. Aga meid oli ju 16 - ka Taimi ja Aini olid meiega, kõik õigeaegselt oma soovid ka kirja pannud. Aga jah, lauakatjal ja menüükoostajal läksid rullid kaotsi. Õnneks lahendati asi jooksvalt - kaeti juurde 2 kohta ning kööki anti töökäsk kätte põtru rullima asuda. Meie aga tegime aega parajaks esmalt restoraniga tutvudes, seejärel kinke välja lunastades. Nimelt oli Taimi taas meid üllatama asunud, sel korral olid siis meil SOS rullid välismaale sõitudeks, uhkelt sussisahistajate sümboolikaga kirjatud. Teine kink oli siis rühmakink ehk "sukkpüksid", mis tulid tantsu abil välja lunastada. Karin aga hõikas pakisaaja nime ja tantsu, millest kingilunastaja pidi mingi sammukombinatsiooni rahvale esitama. Taimi võttis selle kenasti kõik linti. Igatahes oli tantse ja samme kogu meie repertuaarist ning see kingijagamine võis olla möödujatele, keda sattus sel õhtul rohkesti olema, päris lustakas vaatepilt olla.
Siis aga tuli nepaallasest kokk ja hakkas roogi lauale kandma, Grete aga ajas näpuga menüüs järge, et mitte petta saada. Selguski, et kokk on sooja salli kudumiseks köögiviljade seest vardad hakkama pannud ja seda samosat me ei kohanudki, mis või kes see ka iganes ei oleks. Või ikka oli, kuid me ei suutnud teda tuvastada... Ühesõnaga mõistatamist ja lusti jagus kogu söögiaja. Juttu jagus ka kauemaks. Näiteks jõudsime järeldusele, et Märjamaa kino elushoimiseks on võlurohi leitud - Vuller filmib ja Hans näitab. "Mandariinid" oli näiteks väga popp, kuid Anne naabrimees ei saanud kahjuks Oscarite jagamisele sõita - filmis jälle! 😜 Päris selline vist see jutt ei olnud, kuid pika laua keskosas püüdsin jutukatkeid kinni ja tegin kokkuvõtte.  No ja mina, va kannatamatu, rebisin kingipaki keset söömaaega lahti, et näha sukkapüksi numbri sobivust. Oh seda rõõmu, kui hoopis pisike sussisahistajate oma lauakalender pakist välja tuli - aprillis pilt Leniniga (tal ka ju lisaks Annele ja Ingridile aprillis sünna), augustis jäädvustus folgilt jne jne. Iga kuu sünnipäevalapsed ka kenasti ära märgitud. Väga armas kink! Väga hästi sobisid kõik numbrid!
Põdraliharullid  maitsesid imehästi, nepaali toit väga hea, kringlit kiideti, naerda sai, juttu jätkus kauemaks - mis sa veel ühelt uusaastapeolt soovida oskad. Head uut tantsuaastat!

Wednesday, December 27, 2017

Teretamisest puhkuseni


Talve teretamine on nii raske ülesanne, et pärast seda tuleb kohe kindlasti talvepuhkusele jääda. 21.12 kell 18.28 oli meie viimane rahvatantsuline etteaste 2017.aastal. Nüüd on paar nädalat pausi ja siis alustame töökat ja teguderohket 2018. aastat - esmalt söömisega 😋
Et üldse teretama saaks asuda, siis tuleb ikka proove ka teha. Samas ei tea ju mida täpselt proovida, sest ilm on selline muutuv faktor, mille peale ei saa kunagi kindel olla. Kui teaks, et on jää- ja lumevaba, siis võtaks ju kiired tantsud kavva - "Särtsupolka", "Vigala reilender". Aga äkki on jäine? No siis võiks ju uisud alla panna ja midagi aeglast läbi uisutada. Karin otsustas, et kindlapeale minek ja teeme igailmatantse, ühesõnaga rahulikumaid ja aeglasemaid. Kuna maakonnapeoks ootavad teised rühmad meie "Labajala" videot, siis tuli ka see sisse tantsida. Tekkis küll segadus numbritega, sest kirjeldus on 14-le tantsijale, kuid kõikides rühmades on 12 tantsijat. Siis leppisime kokku, et numbreid ei pane ja las siis videot vaatav tantsija jälgib pingsalt enda kohta tantsivat tantsijat. Karin läks kaameraga  kuuse kõrvale lavale, meie proovisime, kui palju ja kuhu liikuda tohime, et pildile jääksime. Karin ei saanud taganeda ka kaameraga, sest kaamera oli vooluvõrgus. Me kujutasime värvikalt ette, kuidas Karin unustab selle ning astub lava sügavusse ning kuusk lohiseb temaga kaasa. Õnneks Karin ei unustanud midagi ning pärast esimest vussiläinud katset (vihje - lahtised paelad ja lendavad tossud) saime tantsu ilusasti "purki". "Särtsutantsu" läbitantsimisel tekkis väike segadus Ingridil numbriga - ta ei mäletanud, mis number tal on, kuid teadis, et ta on  Reetade vahel.  Me tegime siis lihtsa järelduse, et ta on "koma". Järjestus siis Reet1, Reet2 (Ingrid on kirjavahemärk seal Reetade vahel, nagu te näete!) 😜
Aga jah! Talve teretasid Paulad ja Ülejala Sussisahistajad kroonik Külli andmeil juba lausa 9. korda. Esimesel korral üks tants ja kõrvuni hanged. Nüüd paar aastat 4 tantsu ja vihmasadu. Sel korral oli kohe eriti soe see teretamine. Kohe sama soe oli ilm, kui jaaniööl - oma 7 kraadi vast oli ära. Nii soojalt pole meie mitte enne talve teretanud. Siit moraal, et tantsude arv ja lumekihi paksus on korrelatsioonis.  Järgmisel aastal siis tantsime ühe tantsu, et lumekatte paksust kuidagigi kasvatada. Igatahest rahvast oli traditsiooniliselt vähe, põhitegijad olid kohal. Saate aru küll, kellele ma vihjan :) Aga sellest ei lasknud ei Paula ega meie end segada. Ikka loeti luulet ja lauldi Paula poolt ning meie poolt suts tantsu vahele.


Fotod Kerly õe Kairi fotokast

Alustasime "Üts paigakesega", järgnes "Labajalg", "Alati ootan" ja "Kodupaik". Karin ütles, et me võime Eesti 100 kontserdi kodust jutustavate tantsudega ära sisustada. Ühesõnaga tuleb kontsert "Ülejala Sussisahistajad -  100 tantsu kodust!" 😃. Pärast kontserdi tegime pilte ka küll peegelduva kuusega ja päris kuusega, seejärel sõime piparkooke ja tarbisime ohtralt glögi, mis enamaltjaolt juhtus miskipärast olema alkoholiga 😁. Ma veel laua alt koukisin ühe termose välja ja seletasin Ingridile, kellel kõige pikem kojusõit ees seisis, et see ei tohiks küll alkoholiga glögi olla, punases termoses on alkoholiga. See (nuusutasin) on ingveriga glögi. No ja sokutasin pahaaimamatult glögi pahaaimamatule Ingridile. Siis tuli teadja Ene, kes ütles, et kõik glögi on sel korral alkoholiga ning Pauladest Tiiul oli väikse termosega kuuma õunamahla kaasas. Aga Paulad juba olid bussiga teel Sulu külamaja poole, et seal oma jõulupidu pidada...
Meie aga peame uueaastapidu ja seda Ruunaveres. Sellest aga järgmisel korral...


Wednesday, December 6, 2017

Vaikiv ajastu on läbi!

No nii! Mõtlesite, et Sussisahistajad ei teegi midagi, sest kirjutisi pole?! Muidugi teeme igasuguseid asju, kuid blogistajal on kirjutuskinnisus. No ma ei tea, midagi nagu ühe teise kinnisuse moodi, et punnitad ja punnitad, kuid midagi ei tule. Igatahes, kui jutt ei jookse, siis pole mõtet midagi kirja panna. Täna aga tundus, et vanad jutud tuleks ka ära rääkida, sest muidu tundub, et me pole suurt midagi teinud. Aga oleme ikka küll!
Naisrühmade žanripäevast ma pole näiteks midagi kirjutanud, kuigi olime tere rühmaga kenasti kohal ning olime isegi Karinil näidiseksemplarid ja aitasime kollektiivselt tervel saalitäiel naistel "Meie polkat" õppida. Aga kui alustada algusest, siis Raplamaa naisrahvatantsurühmade žanripäev oli 4. novembril ning Valtu spordimajja olid kogunenud kõik Raplamaa naisrühmad. Spordimajas oli tantsuõpe, toitumine ja lõpetamine, teoreetiline õpe viidi läbi Valtu seltsimajas ja Valtu põhikoolis. Muide, need kolm nimetatud asutust ei asu mitte Valtu külas, vaid hoopis Kaerepere alevikus. Valtu külas pole ei kooli, spordimaja ega seltsimaja. Vat nii kummaline on see värk, kuid info on abiks, kui otsustate nimetatud asutusi Valtust otsima hakata 😆
Mentoriks oli kutsutud Virve Kurbel, et ta meile oma "Labajalga" hakkaks õpetama. OK, meile polnud vaja õpetada, pigem teistele, sest me olime seda juba oma 15. sünnipäevapeol esitanud. Tegelikult tuli meil natuke ümber õppida, veel tegelikumalt keskmisel neljal tantsijal, äärtel jäi tegevus samaks. Aga see selleks. Kuna me natuke õpitut piilusime, siis lubati meid Tauri Tallermaa "Mälukoolitusele". Igatahes oli see üks väga tore koolitus ning kniks Taurile! Edasi oli lõunasöök, mis oli maitsev ja kosutav, seejärel olime näidiseksemplarid "Meie polkas". Tantsisime selle korra ette ja siis hakkas Karin lugemise järgi teistele tantsu selgitama. Kuna rühmi oli saalis palju, siis lippasime teistele rühmadele appi, et siis kasvõi kätust kinni võttes tantsija õigele kohale juhatada. Kui aus olla, siis on see tants meil endal ka nii toores, et jube kohe, kuid järjekord ja kohad on ju ikka teada, seega oligi meil õppepäeval tähtis roll täita. Aga et me tantsija eetikast õpetusest ilma ei jääks, siis lasi Karin meid poole tantsu pealt minema ning Valtu seltsimajas saime sel teemal haritud.


Väga eetilised tantsijad :D

Lõpetamisel õpetati meile linetantsu, milles me suurimas vaimustuses polnud, kuigi hiljem selgus, et oleksime ikka pidanud hullult õppima, sest taidlejate peoks tõmbasime endale parodeeritavaks linetantsu. Aga see selleks! Rohkem nagu tagantjärgitarkus. Kõige toredam osa oli loomulikult üllatusesinejad, kellels olid Lellest meestantsurühm "Väntvõllid". Väntasid ikka täiega üle võlli! Aga äge oli! Lõpetuseks saime ampsu hiiglaheast tordist. Kuna me pikalt vestlema jäime, siis saime ka teise ampsu. Ja veel kolmandagi, kes vaid soovis. Täname Kehtna ja Valtu naisrühmade naisi ning oleme valmis kohtumisteks järgmistel maakonnapeoproovidel.
Me oleme teinud loomulikult veel ohtralt proove ning jõudnud ära pidada nii Ene kui ka Marge sünnipäeva. Üks siis ohtra šampusega ning teine erinevate mahlajookide ning segadusse ajavate linnupiimakommidega. Marge sünnipäeval tekitas elevust Reet3 väike informatsioon, et AB veregrupiga inimesed võivad rämpstoitu süüa. Meie rühmas on ainuke AB-hakka-pähe-veregrupi omanik Grete, seega tema tõmbab oma menüüst tervisliku toidu maha ja sööb ainult rämpsu. Polegi jõudnud uurida, kuidas tal selle teemaga läheb.

Ene sünnipäev taas indiaanikombel

Ene sünnipäevajutte enam ei mäleta, kuid naeru jagus ikka mõnuga. 
Taidlejate pidu ma eelmises postituses kirusin, kuid selles võtmes, mis Kaareke meist tegi. Sussisahistajate ülesastumisest ei midagi! Tegelikult tõmbasime meie loosiga endale linetantsu, kuid ühtegi head ideed ei tulnud, kuidas neid järgi teha. Väga isiklikuks ka ei tahtnud minna ning konkreetselt kedagi järgi teha, seega jätsime teema laagerduma. Pead olid kõik proovid tühjad nagu kellad. Taidlejate peo ajal ronisime üles lattu ning idee leidmiseks vaatasime, mis atribuute seal ripub, alt administraatori toast rabasime pikendusjuhtmerulli, sest meie tõlge oli liinitants. Liin=kaabel - mõte jooksis sinna suunda. Mina leidsin mingi imeliku lehmapintsaku, hiiglasuur mulle, minu saapad meenutasid natuke kauboisaapaid, seega läksid loosi. Kerly oli igaks juhuks mingid kummalised kuluvad kodust kaasa rabanud, siis leidis ta sealt tillukese narmastega vesti, mille selga litsus  ning nii me siis otsustasime, et Anneli ja Taimi hoiavad liini ning mina ja Kerly tantsime selle liini peal. Mõeldud tehtud. Mina olin Cow ja Kerly oli Boy ja nii me seal Rednexi järgi liini ajasime 😁 Igatahes rahva tagasiside oli, et lühike, lööv ja tempokas!
Viimases proovis küll kellelgi sünnipäeva ei olnud, hoopis haiguspausilt oli naasnud Ingrid. Ja hakkasime õppima uus-vana-tantsu "Kodupaik". Pool rühma on kunagi seda tantsinud, teisest poolest mõned ka näinud, kuid selgus, et mälus väga palju sellest tantsust kellelgi polnud, seega uus tants. Vähem kui tunniga tegime tantsu ära, siis muusikaga korra läbi. Igatahes mina, kes ma seda tantsu esmakordselt tantsisin, tõdesin, et sellega võiks talve teretamisel esineda. Vat selline tore ja aeglane tants!

Monday, November 27, 2017

Blogimine on saatanast :P

No kes see käskis mul siin seda blogi pidada ja ülima aususega kõik kenasti kirja panna!? Nüüd omad vitsad peksid ja kogu ilmarahvas sai killukesi meie hetkedest näha Märjamaa rahvamaja seinale manatuna. Millest ma räägin? Otse loomulikult sellest taidlejate peost, mil Kaarekese omad tõmbasid loosiga endale parodeeritavateks Sussisahistajad. Nemad ei hakanud mingit sussi sahistama, nemad tegid slaidiprogrammi, mis oli nimetatud uuringuks ning tugines fotode ja tekstilõikude alusel tuvastades kokkuvõtteks meie blogist. Isegi mu kohutav Valgevene viineriroog oli rahvamaja seinale "määritud"! 😁😁😁 Kenasti oli kirjutatud, et meie hooajad algavad kuuse taga käiguga, kuid Märjamaa keskväljaku lopsaka ja kõrge jõulupuu asemel, mille taga rahvamajast vaadates "Edu" pood on,  oli slaidil väike rääbakas suvine jõuluehteis kuuseke Ruhnu metsas. Eks nad selle Ruhnu sissekande juurest leidsid. Ikka oli iga foto ja sissekande tekst väikese vimkaga moonutatud. Lõppkokkuvõtteks pidime me maakonnapeol stepptantsuga esinema Kaarekese andmeil. Mine tea, mis see Riks meile sinna välja on mõelnud, kuid ühe mõtte pani Kaarekese rahvas meis idanema küll...
Ühesõnaga - nüüd sain emotsioonid välja elada ning aeg on pöörduda tagasi kuu algupoole sündmuste juurde, sest oleme jõudnud ohtralt proove teha, naisrühmade žanripäeval osaleda,  videosse tantsida, jälle proovi teha ja Ene sünnipäeva tähistada ning lõpuks siis see taidlejate pidu veel kõige otsa.


Wednesday, October 11, 2017

Kustukummisuvi

Üheksateistkümnes hooaeg on käima läinud. Nagu ikka, algab oktoobris tantsuhooaeg. Meil on esimene trenn laua ümber istumise ja kuuse taga (st "Edu" poes) käimisega tehtud. Sai vaadata Valgevenes videosse võetud tantse, süüa kaasavõetud hõrgutisi ning rääkida maast ja ilmast. Kuna ise olin sel ajal Saksamaal, siis kirjeldada ma koosistumist ei oska. Naised olid salapärased ja vihjasid, et ma jäin nii mõnestki heast jutust ning naerust ilma. Olen kade, kuid elan üle 😁
Hooaja esimeses tantsutrennis olin kenasti olemas, tõin veel pealekauba Saksamaalt vahumusisid ja tumedat šokolaadi külakostiks. Seega doping oli kenasti olemas. Karin arvas, et meil on vaja mitmeid asju kokku leppida, siis kiire soojendus ja aeglane lõpukummardus. Tegelikult arvasime viimast meie, kuid Karinil oli korralik bukett tantse ka kavas. Alguses arutasime naisrühmade žanripäeval osalemist 4.11 Valtu spordimajas. Kindel minek! Siis jooksis tekstist läbi taidlejate peo kuupäev, mis oli 24.11. Loomulikult öeldi maha ka maakonnapeo kuupäev, mis oli tuleva-aastanumbriga 10.06. Siis alles saime tantsude juurde asuda. Soe sisse ja Karin pani "Leidmise" peale. Issake! Mis nüüd juhtus?! Suvi oli nagu kustukummiga üle ajude käinud ning isegi ei mäletanud, kuhu poole esmalt õõtsuma hakata... Egas jäänud suure pudru peale Karinil muud üle, kui musa kinni ja lugemise järgi mäluvärskendust tegema hakata. Oleks siis see kokkujooks vaid ühe tantsuga - ei! Iga muusika, mis kõlama hakkas oli küll tuttav, laula või kaasa, kuid tantsusammud - need ei tulnud teps mitte! Ühesõnaga suvi oli kustukummiga kõik maha nühkinud ja tegime enamus tantse esmalt lugemise järgi. "Alati ootan", "Tujukal lainel" peaks ju pealuusse kinnitunud olema, kui jah...
Proovi teine pool oli siis "Meie polka", mis on osadel rühmadel maakonnapeo repertuaaris. Meie peaks selle siis linti tantsima, kuid esmalt tuleks see selgeks õppida. Paarile inimesele meenus, et kuskil 9 aastat tagasi olla see lausa repertuaaris olnud, kuid see tähendab ju vähemalt üheksat suve ja üheksat kustukummi 😛 Seega oli tants kõigile põhimõtteliselt uus ja jõudsime selle allesjäänud tunnikesega ca kolmveerand tantsu läbi kepsutada. Loodame, et kustukumm on töö lõpetanud ning järgmiseks prooviks, mis erandkorras toimub kolmapäeval Reet3 juures, on kõik õpitu kenasti meeles.